Oleme uhked, et saime osa Eesti Külade Maapäevast


5.-7. augustil toimus Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas Eesti Külade Maapäev,
mille eesmärgiks on koondada liikmed, maakondade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid
ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Seekordse maapäeva teema „Tagasi koju!“
mõtteks oli maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse.
Samas on tagasi koju tähenduseks ka oma juurte juurde tagasitulek. Kolm päeva, millesse jagus nii
üliemotsionaalseid ja pidulikke hetki kui ka asjalikke arutelusid mõttekodades, olid väga erinevad ja
ka erilised.

Esimesena tervitas 5. augusti hommikul Läänemaal Järvamaa delegatsiooni Taebla valla kultuuri-
ja sporditöö spetsialist Urmas Naudre, kes oli meie giidiks ja reisijuhiks Taebla vallaga tutvumisel.
Järvakatele tutvustati A.Laikmaa majamuuseumit ja parki, Taebla vallamaja ning samas hoones
paiknevat Taebla kultuuri- ja spordikeskust, Võntküla külaplatsi ja külamaja ehitust, klaasitöökoda
nimega U-Studio ja Palivere Naisseltsi poolt tehtavat kaunist käsitööd, endises Palivere
raudteejaama hoones paiknevat Palivere Päevakeskust ning Pikajala mäele rajatava Palivere
Turismi- ja Tervisespordikeskuse väljaehitamist. Ringreisi lõpus tutvustati looduskaunist kohta
nimega Kuliste aas ja lõpuks veel Koela Talumuuseumi. Ringsõit Taebla vallas oli vaheldusrikas
ja huvitav. Urmas Naudre sõnul jäeti aga üht-teist ka näitamata, seda ikka selleks, et meie inimestel
oleks põhjust uudishimust Taeblasse tagasi tulla.
Pärast Koela talumuuseumi õuel pakutud lõunasööki sõideti Roostale, et enne maapäeva
avatseremooniat endid majutada ja üles seada Järvamaa tutvustus. Puhkemaja terrassile paigutatud
Järvamaa eksponaatide hulgas olid enim väljapaistvad maakonnaühenduse lipp ning Järvamaa
külade sümboolikaga külalapid. Näituse ülespaneku järel suunduti juba Roosta puhkeküla
laululavale - Eesti Külade IX Maapäeva „Tagasi koju!“ pidulikule avamisele. Maakondade
delegatsioonide ja ca 40 väliskülalise kõrval osalesid avamisel ka Eesti Vabariigi president ning
riigikogu ja valitsuse esindajad. Soojad tervituskõned ja kenad laulud muutsid sündmuse niigi
pidulikuks ja südamlikuks, kuid järvakate jaoks saabus emotsionaalne kõrghetk siis, kui proua Ene
Ergma kuulutas välja konkursi „Eestimaa Aasta küla 2011“ võitja – Prandi küla Järvamaalt. Olles
teadlik konkursi väga kõrgest tasemest, ei julgenud me seda ju loota. Üllatus oli sedavõrd suur, et
nii mõnelgi järvakal olid silmad rõõmupisaratest märjad. Avatseremooniale järgnes traditsiooniline
kohalike toitude degusteerimine. Mida kõike maakondade laudadel ei leidunud? Koduleiba ja -
saia, soolaseid küpsetisi ja magusaid kooke, erinevaid hoidiseid ja salateid, küpsetatud põrsaid ja
hapukurke, koduõlut, veini jne. Järvakate laual olid kõige muu kõrval nõutud ja eriliseks tooteks
Sõrandu külas valmistatud kõrvitsa krõpsud. Sume suveõhtu lõppes meeleoluka tantsupeoga.

Laupäeva I pool oli traditsioonide kohaselt suhteliselt töine. Kohe pärast hommikusööki suundusid
bussid küladesse, kus toimusid mõttekojad üheksal erineval teemal. Käsitleti selliseid teemasid
nagu kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine
ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas,
õppiv küla ja kogukonna areng külas. Mõttekodasid juhtisid omal alal tunnustatud spetsialistid,
keda assisteerisid Liikumise Kodukant esindajad. Arutledes peeti silmas erinevaid tasandeid,
teemasid käsitleti nii üksikisiku, küla, omavalitsuse, Liikumise Kodukant kui riigi tasanditest
lähtuvalt. Arutelude tulemusena sõnastati ettepanekud, mille alusel tekivad Kodukandi tegevuse
suunised järgmiseks kaheks aastaks. Mõttekodade tulemused koondab Liikumine Kodukant lähiajal
trükisesse, mis aitab toimunust parema ülevaate saada ka neil, kes delegatsioonide koosseisu ei
mahtunud. Selle töise päeva teise poole sisustasid sportlikud mängud ja võistlused ning kaugelt
üle südaöö kestev tants. Meie osalejate hinnangul oleks võinud meeleolukaid naljavõistlusi isegi
rohkem olla. Tantsida sai aga hea muusika järgi nii palju, et isegi kõhulihased olid valusad,
jalalihastest rääkimata.
Pühapäeva hommikul toimus traditsiooniline käsitöölaat ning kogu ettevõtmise lõpetas lõpuüritus,
kus järgmise maapäeva korraldamise „teatepulk“ anti üle Saaremaale. Pärast ametlikku lõpetamist

kogunes aga kõik see rahvas teise saali hästi-hästi suure leivaküla ümber ja laulis üheskoos
Kodukandi hümniks tunnistatud laulu „Tuhanded külad“. See tunne ja emotsioon, mis sel ajal
inimesi valdas, oli midagi nii võimast ja erilist, et seda on raske sõnadesse panna. Juba ainuüksi
selle tunde kogemise nimel tasub oodata järgmist maapäeva.

Lõpetuseks veidi arvudest. Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe
aasta järel erinevas Eesti maakonnas juba alates 1996. aastast. Käesoleva aasta suursündmusest
võttis osa ca 440 inimest, nende seas nii osalejad, korraldajad, külalised kui vabatahtlikud.

 

- admin - AXIS MULTIMEDIA 2008-2020