Kodukant Järvamaa liikmed õppereisil Ida–Virumaale

 selle aasta  22. juulil.

<?xml:namespace prefix = o /><?xml:namespace prefix = o /><?xml:namespace prefix = o /><?xml:namespace prefix = o /> 

 

Kohaliku omaalgatuse programmi poolt toetatud õppereisi käigus külastasime mitmeid külasid, külaplatse ja külamaju, vahelduseks aga ka Kuremäe kloostrit. Seiklesime Iisakus ning looduskaunis kohas -Valasti joal.

 

Kui Järvamaa kodukantlased ja muud õpihimulised „külasädemed“ olid bussi korjatud ja Virumaa poole teele asutud, oli esimene suurem siblimine Avinurmes, kus meid ootas Virumaa poolne päevajuht Krista Pedak.  Alustuseks tehti  väike tutvustus Ida-Virumaast, kus on 208 küla, 80% elanikest on venekeelsed ja vaid 20% inimestest elab maal. Ja siis ruttas „kõik-see mees“  laastutoodete meistrite poodi, kust enamus meist ostuta ei lahkunud... Saime teada seda, et puit on Avinurme valla elu, Seal on 8 erinevat puiduettevõtetet, palju inimesi töötab kodus FIE-na või hobi korras ning turunduse valdkonnas tehakse palju koostööd.

 

Rõõmus kohtumine, paljudel ka taaskohtumine, oli Vadi külaliikumise eestvedajatega. Vadi külamaja on ehitatud 1888.a. koolimajaks. Hoone on võetud muinsuskaitse alla ning külaseltsil on olnud läbi erinevate projektide tükk tegemist, et sellest korralik külamaja valmis saada. Samas külamajas olid parasjagu oma elamispaiga sisse seadnud kümme rõõmsameelset ja teotahtelist vabatahtlikku Iirimaalt. Vabatahtlikud olid ametis laagriplatsile rajatava toidukoha ehitustööga ja lisaks kaasati neid ka kõigisse küla ettevõtmistesse. Nõnda lahkelt ja rõõmsalt pakuti külaplatsil meilegi tõhus kohvipaus. Õppisime seda, et kui üheskoos midagi väga tahetakse, siis on kõike võimalik ära teha ja oma unistusi ka täide viia.

 

Tudulinna legend jutustas kahe erineva mõtteviisiga elanikest. Selle iseloomustuseks oli linnakeses isegi kaks kirikut, puu- ja kivikirik, mis näitas, et üks kogukond ei olnud rahul teise tegemistega. Edasi seirasime Iisakut, külastades muuseumi ja noortekeskust. Väga asjalik ja tegus noortekeskuse juht rääkis oma uskumatuid lugusid tööst noortega. Õppisime seda, et noortele läheb peale selline noortejuht, kes nendega arvestab ja koos nendega tegutseb. Külastasime vaatetorni, mille ülemine tipp paljudele küll julguseprooviks, kuid siiski jõukohaseks osutus. Sealt sai näha nii tuhamägesid kui ka Peipsit. Lõunatasime Iisakus Dello pagariäri kohvikus, kust juba õuele oli väga head pirukalõhna tunda. Meile olid seal aga lõunasöögiks praed tellitud.

 

Mäetaguse vald olevat Viimsi järel Eesti rikkaim vald. Kuid läbisõidul see välja küll ei paistnud. Külastasime optimistliku Kristiina Tarumi Kuusiku jaanalinnutalu, kust võis õppida, et Kodukandi koolituse läbinud inimene saab hakkama isegi ettevõtjana. Saime teada, et jaanalind on ainuke lind, kes pissib; ta sööb kõige meelsamini lutserni ning tarbib päevas 2 kg jõusööta ja 120 l vett. Isalind demonstreeris kõigile oma vapustavat tiibade sahistamist. Kristiina on ka Väike-Pungerja külavanem. Mäetaguse vallas on vallavolikogu määrusega vastu võetud külavanema õiguste-kohustuste-vastutuse raamleping.

 

Illuka vald on alla 1000 elanikuga vald, kus on 20 küla. Tema erilisus on see, et valla kõrgeimal künkal asub Eesti ainuke tegutsev nunnaklooster. Kuremäe kloostrit asuti rajama 1885. a. ja valmis sai see 1891. aastal. Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum, väravatornid ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad. Klooster on Ida-Virumaa suurimaks turismimagnetiks.

 

Jõhvi vallas tutvusime Kahula külamajaga, milleks oli 1969.a. suletud  koolimaja. Erinevate projektide toel on maja korda tehtud, seal on internetipunkt ja väike raamatukogu, seal saab ära pidada külaüritused ja -peod. Külas elab 49 peret, kuid kokku on neil 50 last. Majast kaugemal asub ka küla- ja kiigeplats. Ärksad eestvedajad on sealgi tunnustust väärt ja vald on võtnud enda kanda külamaja haldamise, valve, majahoidmise ning murutaraktori hoolduse kulud. Kuna ollakse Jõhvile lähedal, on tulluallikaks maja üürimine väljast tulevatele kasutajatele.

 

Reisi lõpuosas tutvusime Kõrtsialuse külamajaga, mis on mittetulundusühingu kasutuses olevana renoveeritud vanast hoonest projektipõhise rahastamise abil. Omapärane on see, et kohaliku mtü juhatuse liikmed on ka kõrval tegutseva äriühingu juhatuse liikmed. Tutvumiskäigust enim aega kulus järvakatel kompleksis asuvale „tervendavale püramiidile“, sest pea igaüks soovis lasta masaazhiaparaadil oma jalataldu mudida... Kuidagi nukker nägi välja külamaja saal. Silma jäi ehitusmaterjalide kaootiline ladustamine põrandal ja tundus, et kaminasuud polnud iial tarvitatud sihipäraselt- ukse vahelt paistis mingi soojusvatt, uks oli viltu.... Küll aga rääkis meile kõnelenu paljudest üritustest, mis saalis toimunud - ju siis polnud jõutud veel kõike korda seada...

 

Meie kõigi eriline tänu kuulub Adraku külaseltsi  ja MTÜ Ida-Virumaa Külade Esindus eestvedajale Krista Pedakule, kes oli armas ja väga põhjalik teejuht kogu pika päeva.

 

 

Muljeid ja mälestusi jagasid

Eha Pehk ning Kaie Altmets

 

 

 

 

- admin - AXIS MULTIMEDIA 2008-2020