Õppereis Kihnu 2012

Seekordne MTÜ Kodukant Järvamaa õppereis toimus 10.07.2012 Kihnu.  Suure bussiga väljusime Paidest 05.45 ja olime Munalaiu sadamas tund enne praami väljumist. Praamiga Amalie kestis sõit üks tund. Parasjagu kõigutamist ja veidi lainevett lisasid sõidule värvikust.  Manilaiust möödusime , telerit jälgisime, baari teenuseid kasutasime ja seltskonnas sai kuulata põnevaid seiku  inimeste elust.

Saarel oli meile mässakatele (mittekihnalastele) vastu tulnud Kihnu kooli algklasside õpetaja ja giid Külli Laos, kes juhatas meid kahe veoauto kastidesse ning meie saare avastamise seiklus algas. Esimene peatuspaik oli kõrts Rock City, kus pakuti väga maitsvaid ahjusoojasi  viineripirukaid, kaneelirulle, teed ja kohvi. Hiljem selgus ka selle koha nime saamislugu. Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa), kes elas aastatel  1848-1913 oli kõige targem kapten. Tema hukkus olles parklaeva Rock City kapten.

Saare tutvustuses saime teada, et Kihnus on neli küla: Sääre, Lina, Lemsi ja Rootsi. Giid rääkis nende küla nimede saamislugudest. Kihnu saare pikkus on 7 km ja laius 3,5 km. Saarel elab 560 inimest, neist umbes 200 meest, 200 naist ja 100 last. Kihnus on 60 elukutselist kalurit ja tööd jagub ka nende peredele.  Tegutseb  Kihnu Majanduse OÜ.  Saarel on  lennujaam ja 3 poodi.  Edasine sõit jätkus saare keskusesse, kus asusid õigeusu kirik, koolimaja (samas majas ka lasteaed), rahvamaja ja muuseum.

Kirikusse me kahjuks ei pääsenud, sest kirikuõpetaja ei ole kohalik vaid käib kord kuus Põlvamaalt ja aega pole kunagi liiga laialt käes. Küll aga saime kaeda kaunist uut kiriku katust, mis oli alles hiljuti valmis saanud.

Koolis õpib 50 õpilast, neid  õpetavad 15 õpetajat, kellest ainult 3 on oma saarelt.  Kooli direktor käib Tartust, ning tore, et ka tema 6 last käivad Kihnu koolis. Meeldiv oli kuulda, et kihnu keelt ja kihnu kultuuri õpetatakse koolis, kuigi jah kumbagi ainult üks tund nädalas. Saime meiegi näha kihnukeelseid õpikuid ja tuli tõdeda,  et kerge see ei ole õppida ning aru saada. Näiteks nimetavad nemad õuna kartuliks, seelikut kördiks, kööki toaks, hülge liha tümpsuks(muideks on Kihnu ainuke koht veel Eestis, kus süüakse hülge liha ja kasutatakse hülge rasva) jne. 

Lasteaias käib 30 last pluss 20 alla kahe aastast last, seega on lootust, et koolilaste arv ka edaspidi  püsib 50 ringis, sest tegu ju nagunii liitklassidega.

Rahvamaja meenutab väljast vaadates suurt halli hüljest või  tagurpidi paati. Tänu sellele uuele majale on lastel palju paremad tingimused ja rohkem ruumi tegeleda spordiga, huviringidega, meelelahutusega jne. Rahvamaja juht Vera koos küla aktiivsete inimestega korraldavad palju huvitavaid üritusi ja koosviibimisi. Samas majas tegutseb ka Kihnu vallavalitsus.

Väga palju huvitavat infot kuulsime ja nägime Kihnu ajaloo ja kommete kohta  muuseumis, sealsetelt töötajatelt Maielt ja Veroonikalt. Kihnu naised kannavad suure austusega ka igapäevaselt körti. Neid on kuue erineva värvitooniga ning igal oma kandmise aeg ja koht. Kangast koovad tublid naised ise, ise ka õmblevad. Käsitöö on suure au sees. Eriti palju näputööd on vaja mehele minejal teha veimevaka jaoks. Pulmakombeid austatakse ning neid on üsna palju, mida kõike on vaja teada ja teha. Abielus olevatel naistel on ainuõigus kanda põlle. Meeste rahvarõiva kampsunit kutsutakse troiks. Peredel oli vanasti oma asjadel peremärk. Jõuluks toovad kihnlased tuppa hoopis männi, sest kuuskesi  saarel pole. Kui mõne leiad, siis see on üldjuhul sinna istutatud. Sarnaseid põnevaid teadmisi saime Kihnu ja kihnlaste kohta kuulda veel  palju.

Väikse sõidu tegime ka saare lõunapoolse ehk lätipoolse tuletorni juurde. Kuulsime,  kuidas torm on saare elanikke kimbutanud, mida räägiti Manilaiu kohta, mis kuulub ka Kihnu valla alla ja kus elab 40 inimest. Nende hulgas ka Mark Soosaar.  Sõitsime mööda  Annely Akkermanni  Saare talust. Kihnu Virvega kohtusime tagasiteel  Munalaiu sadamas. Eriti toredaks muutis reisi lõpu seik, et Virve oli nõus meiega koos pilti tegama. Aitähh talle selle eest!

Enne koduteele asumist kostitas meid veel väga rikkalikult juba tuttav kõrts. Sealne seapraad ja kohupiimakook olid ülimaitsvad ja mahlased. Kes soovis, hellitas ennast  isekorjatud metsmaasikatega  ja jäädvustas veel mäletstuseks pilte. Õnneks saatis meid ka suvepäike.

Suur tänu reisi korraldajatele ja läbiviijatele ning bussijuhile, kes sõidutas meie seltskonda turvaliselt . Peatsete uute kohtumisteni!

Reisisell Signe.

- admin - AXIS MULTIMEDIA 2008-2020